Linnauurimine kui õppevahend: UrbEx

Tekkis huvi? Selle originaalse ja intrigeeriva projekti kohta lisateabe saamiseks rääkisime projekti koordinaatori, Paola Pizzo ja projektijuhi Giorgio Barbatoga:

Mida tähendab linnauurimine hariduslikus kontekstis?

See on uudne viis noorte kaasamiseks, et nad hakkaksid süvendatult mõtlema end ümbritsevale ja oma suhetele kogukondade ja naabruskondadega. Tänaval käies, nutitelefon käes, on välismaailma lihtne ignoreerida. Kuid meie ümber toimub nii palju! Linnaelust teadlikumaks saamine tekitab igasuguseid küsimusi. Kui palju me tegelikult oma elukohast teame? Kes veel seal elab ja miks? Kust algab ja kus lõpeb meie naabruskond? Miks näevad meie linna piirkonnad üksteisest nii erinevad välja? Nendele küsimustele vastamiseks tõi see projekt aastaks kokku noored ja noorsootöötajad viiest Euroopa linnast, et kujundada, katsetada ja välja töötada uusi ja lõbusaid võimalusi linnaruumi uurimiseks.

Kuidas valisite oma partnerid?

Otsisime spetsiaalselt sarnase linnalise taustaga, kuid erinevate huvidega organisatsioone. Mõnel neist oli üldine kogemus koolidega töötamisel, teised aga keskendusid sotsiaalse kaasatuse temaatikale või digitaalse kaardistamise platvormide pakkumisele. Meie noorsootöötajad olid samuti erinevad, alates haridustöötajatest, arhitektidest ja illustraatoritest kuni arheoloogide ja antropoloogideni. Nende teadmiste ühendamine võimaldas meil pakkuda tõeliselt ainulaadset programmi!

Kuidas projekt üles ehitati?

Alustuseks pidasime oma partneritega planeerimiskoosolekuid ja korraldasime nädalase koolituse, kus iga partner vastutas ühe õppepäeva eest. Noorsootöötajad organiseerisid viiest linnast (Albacete Hispaanias; Ljubljana Sloveenias; London Inglismaal; Berliin Saksamaal ja Palermo Itaalias) kohalike noorte rühmad, kes hakkasid oma ümbruskonda uurima ja oma vaatlusi digitaalsele kaardile üles laadima. Need noored veetsid seejärel koos nädala Palermos noortevahetusel. Sellele programmile järgnesid peegeldamine ja tagasisidestamine, et panna noored mõistma, millised pädevused nad on välja arendanud.

Millised noored osalesid nädalasel noortevahetusel Itaalias Palermos?

Enamik olid keskkooliõpilased. Eriti tahtsime ligi meelitada noori, kes võisid tunda end sotsiaalselt tõrjutuna – näiteks kutsusime Londonis sotsiaalelamutes elavaid teismelisi, oli ka sisserändajatest osalejaid. Rühmadega sõitsid Palermosse kaasa ja kogu programmi juhendasid noorsootöötajad, kes kohandasid projekti töövahendid vastavaks nende rühmade vajadustele.

Milliseid tegevusi noortevahetuse ajal tegite?

Alustuseks proovisime erinevat tüüpi tegevusi, et leida parimad viisid noorte kaasamiseks, ja lõime oma lemmik töövahenditest kogumiku. Harjutuses “Oma maailma kaardistamine” palutakse noortel mõelda omaenda erilistele kohtadele maailmas ja uurida üksikasjalikult nendes esinevaid suhteid. “Linnavisionäär” on lauamäng, mis hõlmab rollimängu ja julgustab noori mõtlema linnaarendusele ja otsuste tegemisele, luues üheskoos kujuteldava keskkonna. “Salajane missioon” on seotud vihjete otsimisega ja teabe kogumisega erinevates piirkondades, enne kui naasetakse oma järelduste kohta aru andma. See mäng oli ideaalne, et alustada põhjalikke arutelusid linnade varjatud tunnuste ja nende salajaste tähenduste üle! Ja see on ka suurepärane viis meeskonnatunde tekitamiseks.

Kuidas äratasite noortes huvi linnauurimise vastu?

Linnauurimine on suurepärane tegevus, sest igaüks saab sellega hakkama. Noortevahetusprogrammi ajal kasutasime rühmatöö meetodit, et julgustada noori sõpru leidma ja organiseeruma. Erinevatest rahvustest noortega ühte rühma kuulumine tähendas, et tuli arendada oma suhtlemisoskust, kuigi igas rühmas oli itaalia keelt kõnelevaid inimesi, seega oli võimalik ka kohalike inimestega hõlpsalt rääkida.

Mis olid peamised väljakutsed, millega silmitsi seisite?

Noortevahetuse grupp oli üsna suur. Meil oli umbes 50 osalejat, kellel olid väga erinevad vajadused, nii et mõnikord oli raske proovida mõnda tegevust neile kõigile sobivaks kohandada. Näiteks vähekindlustatud taustaga osalejate jaoks oli uute õppimisviisidega kohanemine keeruline. Kuid nad nautisid tegevusi ning samuti muutusid just nemad kõige rohkem: projekt teadvustas neile nende potentsiaali ja parema tuleviku võimalusi.

Kuidas suhtusid kohalikud kogukonnad oma linna noortesse avastajatesse?

Palermo oli sellise projekti läbiviimiseks suurepärane koht, kuna väga suur osa linna elust toimub tänavatel. Vanad inimesed istuvad väljas baarides, prouad koristavad ja riputavad riideid kuivama, lapsed mängivad väljakutel üheskoos. Kui tõime oma välisgrupid õue erinevaid tegevusi tegema, olid elanikud muidugi uudishimulikud ja tahtsid teada, miks me nii imelikke mänge mängime! Kuid nad said projekti kohta rohkem teavet, kui noored neid intervjueerisid.

Kas leidsite viisi, kuidas tööd kaardistamisega jätkata?

Mõned noored on algatanud uusi kohalikke tegevusi ja taotlenud Euroopa solidaarsuskorpuse projekti rahastamist. Kavandame ka UrbExi jätkuprojekti, mis keskendub peamiselt haridusorganisatsioonide võrgustiku laiendamisele, kasutades noortega samu metoodikaid.

Mida soovitate teistele, kes sooviksid sarnast projekti alustada?

Lõbutsege! Õpetamine on kõige tõhusam, kui noored naudivad tegevust niivõrd, et nad isegi ei mõista, et on midagi õppinud. Alles hindamise käigus saavad nad aru, kui palju nad on saavutanud, ja neil on olnud seda tehes fantastiline kogemus.