Com’ON Europe: Noorte osalev eelarve koostamine

Com’ON Europe’i projekti koordinaator András Farkas ja Cluj-Napoca Com’ONi projektijuht Larisa Dumitroaea jagasid mõningaid teadmisi selle kohta, kuidas osalev eelarvestamine võib noortele kasulik olla:

Kuidas defineeriksite osalevat eelarvestamist?

Lihtsate sõnadega öeldes on osalev eelarvestamine viis, kuidas kaasata kodanikke otsuste tegemisse selle üle, milleks avalikku raha kasutada.Osaleva eelarvestamise mõiste sai alguse Lõuna-Ameerikast, kus mitmed linnad kasutasid seda meetodit parimate infrastruktuuriinvesteeringute üle otsustamiseks. Tahtsime kohandada seda eelarve koostamise vormi noortega seotud projektidele, mida viivad läbi kõikvõimalikud haldusasutused, alates omavalitsustest kuni valitsuste ja isegi Euroopa Liiduni.

Kas võiksite enne oma uuenduslikust Erasmus + projektist rääkimist tutvustada oma linnas Cluj-Napocas (Rumeenias) kasutatavat osaleva eelarvestamise süsteemi?

Alates 2015. aastast oleme igal aastal valinud oma kohaliku osaleva eelarvestamise programmi Com’ON Cluj Napoca jaoks inspireeriva teema. Esimesel aastal oli loosung “Do your share!” (tee enda osa), samas kui aastaks 2020 oleme pandeemiat silmas pidades teinud ettepaneku kasutada motot “Mingu meil koos hästi!”. Näiteks kutsuti noori mõtlema nelja heaolu aspekti üle: tervis, õppimine, tegutsemisvõime ja keskkond. Kohe pärast üleskutse avaldamist saame igal aastal noortelt sadu ideid! Taotlusvorm on selge, kuid korraldame ka veebiseminare, mis aitavad taotlejatel oma ettepanekuid esitada. Seejärel korraldame avaliku hääletuse, et otsustada, milliseid algatusi rahastada. Esimesel aastal said hääletada kõik üle 18-aastased, kuid alates 2020. aastast saavad kõik üle 14-aastased veebis oma lemmikprojektide poolt hääletada. Rühmad, kes võitnud ideed välja pakkusid, vastutavad ka nende elluviimise ja avalikustamise eest!

Kas saaksite tuua mõned näited võiduprojektidest?

Väga väikese eelarvega töötades värvis rühm noori kunstnikke üle ühe vana trammi, mis tõi meie linna värvi ja see tramm töötab tänaseni. Teine meeskond avas kunstigalerii, mis oli esimene samm oma ettevõtte asutamise suunas. Üks rühm tõi linnaparki isegi võrkkiiged! Selle aasta võidu saanud algatuste hulka kuuluvad gümnasistidele korraldatavad veebipõhiseid meditsiini- (sanitaar)hariduse tunnid, noorte teadlikkuse tõstmine vaimse tervise probleemidest, veredoonorluse edendamine, giidiga jalutuskäikude korraldamine metsas ning filosoofia töötubade korraldamine lastele ja noorukitele. Kõik need algatused on kohalikku kogukonda teeninud ja samal ajal õpetanud noortele planeerimise, tõhusa esinemise, organiseerimise ja aruandluse väärtust.

Kuidas kaasate noori kogu protsessi?

Pöörame tähelepanu sellele, et meie projektikonkursid oleksid ajakohased ja atraktiivsed. Püüame hoida asjaajamist lihtsana ja laseme rühmadel keskenduda oma ideedele, selle asemel et bürokraatiasse takerduda. Näiteks soovitame neil oma projekte tutvustada fotode ja videote kaudu. Kohalik kogukond ootab entusiasmiga tulemusi ja noori ergutab saadud positiivne tagasiside. Meie meeskond on alati valmis vastama nende küsimustele ja juhendama neid projektide raskemates etappides.

Mis köitis teid idee juures korraldada Erasmus + projekt?

2012. aastal juhendas meie organisatsioon PONT Group edukalt Cluj-Napoca 2015. aasta Euroopa noortepealinna tiitlile kandideerimise protsessi. Selle tulemusel loodi 2015. aastal esimene noorte osaleva eelarvestamise protsess kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Laiendasime seda programmi 2017. aastal, et see toimiks kahel tasandil. Esiteks toetasime oma loodud riikliku tasandi raamprogrammi kaudu teisi Rumeenia linnu Rumeenia noortepealinnadeks saamisel. Teiseks käivitasime noortele suunatud Erasmus + strateegilise partnerluse projekti Com’ON Europe, mille eesmärk oli välja töötada uued vahendid noorte osaleva eelarvestamise edendamiseks teistes Euroopa linnades.

Kuidas valisite oma rahvusvahelised partnerid?

Cluj-Napocal oli ainulaadne, hästi toimiv osaleva eelarvestamise mudel, kuid tahtsime välja töötada sellise mudeli, mis oleks paindlikum. Tuvastasime seitse linna, mis kuuluvad Euroopa Noortepealinnade võrgustikku. Neist kolm kasutasid juba osalusel põhinevat eelarvestamist, neli aga olid huvitatud selle juurutamisest. Olles analüüsinud nende kogemusi ja vajadusi, koostasime projektiplaani uute protsesside loomiseks ja olemasolevate täiustamiseks.

Kuidas teil selle partnerluse arendamine õnnestus?

Kõigepealt pidasime riikidevahelisi kohtumisi igas linnas: Torinos (Itaalias), Bragas ja Cascaisis (Portugalis), Mariboris (Sloveenias), Thessalonikis (Kreekas), Varnas (Bulgaarias) ja Cluj-Napocas (Rumeenias). Nii õppisime tundma kohalikke huvigruppe ja omavalitsuste erinevaid lähenemisviise. Nende külastuste käigus saime näiteks aru, et Cascais kasutas osalevat eelarvestamist peamiselt koolides, kuid ajapikku osalesid noored ka teistel konsultatsioonidel linnas, näiteks pakkusid välja mõtte tasuta WiFi-ühenduseks bussijaamades.

Mis edasi sai?

Olles aru saanud erinevatest kultuurikontekstidest, korraldasime koolitusi linnaarengu valdkonna ekspertidega. Seejärel töötasime koostöös oma partneritega välja valge raamatu ja vahendite kogumiku, mis mõlemad on tõlgitud üheksasse keelde. Need avatud lähtekoodiga dokumendid on kättesaadavad kõigile, kes soovivad osalevat eelarvestamist kohandada noorte jaoks. Nende põhjal töötas iga rühm välja ka oma kohaliku süsteemi. Esialgu oli meil idee, et kõigis linnades oleks ühine platvorm osalevaks eelarvestamiseks, kuid saime aru, et see ei toimi. Mõnes linnas olid oma süsteemid juba olemas ja me ei tahtnud neile midagi uut peale suruda.

Mis olid teie koostöö ajal peamised väljakutsed?

Kaugtöö korraldamine ei olnud lihtne, kuid leppisime lõpuks töögraafikus kokku. Kasutasime Zoomi – toona oli see uuenduslik! – mis osutus väga mugavaks.

Millised meetodid osutusid kõige inspireerivamaks?

Igal partneril olid oma tugevad küljed. Näiteks meie Cluj-Napoca mudel, kus isegi ainult kolmest noorest koosnevad mitteametlikud rühmad saavad osaleda ilma ühingut moodustamata – hõlbustab osalemist. Seevastu Braga keskendub tööle noorteorganisatsioonidega, mitte ainult mitteametlike rühmadega. Cascaisis vallaametnikega kohtudes hämmastas meid empaatia, mida nad noorte vastu üles näitasid.

Milliseid näpunäiteid annaksite teistele, kes soovivad sarnast algatust käivitada?

Partnerorganisatsioonide hoolikas valik on hädavajalik! Innovatsioonialaste partnerluste puhul pidime kasutama ühist keelt nagu inglise keel. Samuti pidime protsessid üksikasjalikult lahti selgitama ja läbi arutama: kui ka ainult üks partner ei saa sellest täielikult aru, võib kaotsi minna palju väärtuslikku teavet. Veebikoosolekute puhul saame loomulikult kasutada tõlkijaid, kuid tegelike kohtumiste puhul võib see olla palju keerulisem. Samuti on oluline tagada, et projekt oleks pikaajalise mõjuga ja jätkusuutlik. Meie Euroopa projekt hõlmas kohalikke algatusi, mis suurendasid oma mõju. Organisatsioonide ja noorte osalejate vaheliste sildade loomine on alati hea mõte: mida rohkem on loovaid inimesi kaasatud, seda paremaid tulemusi saab luua.