Erakorralise pedagoogika koolituskursus: From Crisis to Chance

Projekti koordinaator Sara Segurado on meile sellest kaasahaaravast koolitusprogrammist rääkinud järgmist:

Kuidas defineeriksite erakorralist pedagoogikat?

See on lähenemisviis, mida rakendavad peamiselt Waldorf- õpetajad ja inimesed, kes osalevad erakorralise pedagoogika missioonidel. Selle kontseptsioon põhineb waldorfhariduse meetoditel ja nendega seotud ravimeetoditel. Kuna erakorralist pedagoogikat kasutatakse šokijärgse leevenduse ja stabiliseerimise eesmärgil, pakub see uusi võimalusi õpetajatele, koolitajatele ja noorsootöötajatele, eriti neile, kes tegelevad traumajärgse stressihäire (PTSD) riski ohus olevate noortega.

Kuidas jõudsite selleni, et ühendada see meetod programmiga Erasmus + ?

Portugalis toimunud kohutava metsatulekahju ajal võtsid õpetajad ühendust meie organisatsiooniga ning palusid, et abistaksime trauma saanud õpilasi. Paljud inimesed olid kaotanud oma kodu ja surnud; see oli katastroof. Sel ajal ei olnud meil riigis erakorralise pedagoogika meeskonda, nii et võtsin ühendust Saksamaa organisatsiooniga Waldorfhariduse Sõbrad. Meil ei olnud võimalik neid kohe kaasata, kuid meie kohalik võrgustik soovis välja töötada vajalikud vahendid, kui tulevikus peaks sarnane olukord tekkima. Nii leppisime kokku, et kavandame projekti, mis sisaldas 6-päevast koolituskursust.

Kellele see koolituskursus oli mõeldud?

Noorsootöötajatele. Noorte kaasamine õppetegevusse on sageli keeruline, seega võib teatud käitumise taga olevate blokkide tundmaõppimine olla äärmiselt kasulik! Pöördusime pagulaste, maavärinaohvrite, tänavaprojektide ja muu taolisega tegelevate noorsootöötajate poole. Tahtsime kaasata ka noorsootöötajaid, kellel oli traumaga isiklik kogemus. Näiteks oli üks meie osalejatest Süüria pagulane, kes töötas kultuurivahendajana Lissaboni valitsusvälises organisatsioonis.

Kuidas kujundasite projektikava?

Meie vabaühendus Spin kirjutas projektitaotluse mustandi, kirjeldades meie eesmärke, ja kutsusime partnereid selles osalema. Seejärel koostasime “vastastikuse mõistmise memorandumi”, milles käsitleti projektisuhtluse, nähtavuse ja levitustegevuste erinevaid aspekte, ning 14 kuu ajakava. Meie partnerid jagasid oma tagasisidet ja tegid projektitaotluse koostamisel koostööd. Töötubade osas oli meil õnn appi kutsuda hädaolukorra pedagoogika kontseptsiooni rajaja Bernd Ruf, kes pakkus välja, et viib koos kahe oma kolleegiga Waldorfhariduse Sõpradest läbi koolituse.

Kuidas leidsite organisatsioonid, kellega koostööd teha?

Oleme kaua tegutsenud ja aastate jooksul välja töötanud pika nimekirja partneritest. Sageli kasutame uute organisatsioonide leidmiseks ka selliseid vahendeid nagu Otlas, kuid see projekt oli erand. Kuna olime kasutusele võtmas uut kontseptsiooni, otsustasime töötada juba tuttavate ja usaldusväärsete partneritega. Muidugi tahtsime kaasata valitsusväliseid organisatsioone, kes töötasid riskirühma kuuluvate noortega ja keskendusid riikidele, kellel polnud hädaolukorra pedagoogika kogemusi.

Kuidas valisite kursusel osalejad?

Pärast projektitaotluse heaks kiitmist 2018. aasta lõpus alustasime nõuetekohast ettevalmistust. Koos partneritega leppisime kokku osalejate taotlusvormi. Valiku tegid partnerorganisatsioonid Spini lõplikul heakskiidul. Osaleja kandidatuuri kaalumiseks pidi igaüks neist olema nõus kirjutama projekti kohta vähemalt ühe artikli ja korraldama vähemalt ühe levitusürituse. Pühendusime ka avatud jagamissessioonide korraldamisele, kus osalejad said eest vedada töötubasid ja jagada oma teadmisi.

Kuidas te osalejad tegevusse kaasasite?

Me ei pidanud suuri pingutusi tegema, kuna osalejad olid väga motiveeritud. Jagasime neile eelnevalt kursuse kohta võimalikult palju teavet ja meie partnerorganisatsioonid korraldasid nende ettevalmistamiseks sissejuhatava koosoleku. Lõime ka suletud Facebooki grupi, paludes osalejatel oma kogemusi jagada. See jagamismeetod inspireeris ka väiksema enesekindlusega liikmeid pärast kursuse läbimist oma uusi teadmisi oma riikides rakendama.

Kuidas oli programm üles ehitatud?

Iga hommik algas laule sisaldava energiat tõstva tegevusega. Teoreetiliste kontseptsioonide sessioonidele järgnesid praktilised sessioonid koos kohvipauside, söögikordade ja vabas vormis hetkedega kogu päeva vältel. Lõpetasime tagasiside sessioonidega, mis hõlmasid joonistamist, žeste ja esinemist kui vahendit õpitu kajastamiseks. Julgustasime osalejaid pidama päevikut, millest oleks abi Youthpassi tunnistuse ning samuti nende artikli ja levitusürituste ettevalmistamisel. Ning koolituse lõpus said nad ka lisatunnistuse, mis vastab Saksa ühingu ametliku kursuse esimesele moodulile.

Kas oskate tuua mõned näited oma tegevustest?

Alustasime nädalat avalikkusele avatud jutuvestmisööga, kus osalejad rääkisid loovalt ühte legendi. Seejärel oli meil “vabaühenduste laat”, kus osalejad tutvustasid üksteisele ja kohalikele ühendustele oma tööd. Lissaboni Euroopa ülikool korraldas kinofoorumi, kus Bernd Ruf esitas lühivideoid oma rahvusvahelistest sekkumistest. Inimestel oli võimalus soetada ka Rufi erakorralise pedagoogika raamatu eksemplare ja registreeruda meie infolehtede saamiseks.

Kus mujal oma tulemusi avalikkusega jagasite?

Projekt leidis aset sotsiaalselt tõrjutud Lissaboni piirkonnas. Spin teeb tööd selle linnaosa negatiivse kuvandi muutmiseks ja omavalitsus lubas meil muuta kohaliku mahajäetud kooli kogukonnaruumiks, kuhu ehitati Spini hostel. Pärast iga seal korraldatavat sotsiaal-, puhke- ja haridusprojekti palume seda ruumi kasutavatel gruppidel kogukonnale midagi tagasi anda. Üks rühm pakkus tasuta kallistusi, erakorralise pedagoogika rühm korraldas näituse oma töödest – muusika, rütmiliste liikumiste ja kunstiteraapia töötubadest.

Milliseid probleeme tekkis?

Mosambiiki tabas vahetult enne kursuse algust Idai tsüklon ja kaks meie koolitajat kuulusid sinna saadetud erakorralise pedagoogika meeskonda. Nad vahetati kohe välja, kuid meil oli vaja väga kiiresti leida uued koolitajad. Õnneks suutsime kolme Spini esindaja ja Bernd Rufi abiga neid toetada.

Kuidas said kursusel osalejad hiljutise pandeemiaga hakkama?

Kuna enamik noorsootöötajaid pidid riigi lukus olemise ajal tuginema veebikontaktidele, pidid nad leidma uued viisid, kuidas õpetada kliente sisemist rahu säilitama. Me julgustasime neid kasutama rohkem kunsti, muusikat ja erinevaid stressist vabastamise meetodeid.

Kas teil on nõuandeid teistele organisatsioonidele, kes soovivad edukat kursust korraldada?

Võimalus meetodeid omavahel arutada ja juhtumitega seonduvaid kogemusi jagada on hädavajalik, seega veenduge, et teie projekt soodustaks sellist tüüpi teabevahetust. Samuti oleks hea mõelda oma projekti nähtavaks muutmisele. Kuigi on olemas suurepäraseid kanaleid, näiteks SALTO, ei ole mõned noorsootöötajad lihtsalt olemasolevate vahendite ja koolitusvõimalustega kursis.

Milliseid soovitusi annaksite teistele noorsootöötajatele?

Enne teiste aitamist on oluline olla keskendunud ja olla teadlik omaenda psühho-sotsiaalsest hügieenist. Trauma võib olla nakkav ja iga päev sellega tegelemine võib mõjutada ka meid, seega peame enda eest hoolitsema. Samuti aitab erakorralise pedagoogika tundmaõppimine ja trauma tekkimise mõistmine selle teket ennetada.

Milliseid jätkutegevusi peale projekti tegite?

Erakorralise pedagoogika rühm Portugalis (nüüd enam kui 100 liikmega!) koostas koolituskursuse portugali keelse esimese mooduli, mis on juba veebis saadaval. Samuti korraldasid nad veebruaris veebivälise töötoa, kus osalesid paljud koolitajad. Oleme plaaninud koolituskursust laiendada, et seda saaks õpetada ka teistes riikides.