Koos maitseb paremini: Solidarity Coffee-2

Kohvivalmistajad ise, kaks puuetega noort, Paulius Maskaliovas ja Ugnė Kostygovaitė ning kolm noorsootöötajat, Ieva Kaupaitė, Lina Trebienė ja Aistė Pagirienė jagasid meiega oma mõtteid ja mõtisklusi projekti Solidarity Coffee-2 kohta:

Kellel tekkis idee müüa kogukonnale kohvi?

Ühel päeval ütles Paulius: „Ma tahan tööd, mis aitaks meie kogukonda, ja tahan leida uusi sõpru. Lähme kohvi jooma!”. Oleme noorsootöötajad. Meie ülesandeks on noori kuulata, mõista ja aidata neil oma ideid ellu viia, nii et viie supermotiveeritud noorega oli kõik ülejäänu lihtne! Meil oli vaja vaid täita projektitaotluse vorm. Saime algse Solidarity Coffee projekti rahause 2018. aastal ning rahastuse teise projekti jaoks 2020. aastal.

Mis oli projekti eesmärk?

Noorsootöötajatena tahame aidata noortel oma elu parandada ja panna neid tundma oma kogukonna osana. Neil kõigil on erinevad väljakutsed, kuid Leedu puuetega noorte jaoks võib elu olla eriti karm. Nad seisavad endiselt paljudes igapäevastes olukordades silmitsi tõrjutusega ja ülejäänud ühiskond ignoreerib neid sageli. Möödakäijatele kohvi serveerides saavad meie vaimupuudega noored võimaluse klientidega vestelda ja hakata neid eelarvamusi murdma. Nagu Paulius, on ka enamik meie noortest vestluste algatamise ja inimestes mugavustunde loomise alal tõeliselt head. Nii on meie noored saanud palju „kohvisõpru“, kellega nad poleks muidu kunagi kohtunud.

Milliseid planeerimis- ja ettevalmistustöid pidite tegema?

Noh, kõigepealt pidime õppima hea kohvi valmistamist ja serveerimist! Kuid pidime oma noori koolitama ka klienditeeninduse ja inimestega suhtlemise osas. Alustasime tasapisi, pakkudes kohvi tänavatel ja kohalikes parkides, kuid peagi hakkasime saama kutseid suurematele üritustele. Käisime noorte- ja spordifestivalidel, koolides, ärilõunatel, konverentsidel ja piknikel. Lisaks meie mobiilsele kohvikule peame oma organisatsioonis ka väikest kohvikut, mis on ideaalne koht klientide võõrustamiseks ja uute töötajate koolitamiseks. Kui esimene projekt lõppes, olid osalejad otsustanud seda jätkata ja koolitasid oma sõpru, et need ülesannete täitmise üle võtaks.

Kuidas taotlesite programmist Erasmus + rahastust?

Oleme olnud pikka aega Erasmus + projektidega seotud nii koordinaatorite kui ka partneritena. Selle projekti puhul tuli idee noortelt endilt ja koostöös nendega valmis ka projektitaotlus. Kõigil oli võimalus oma arvamust ja mõtteid avaldada. Muidugi jagati projektimeeskonnas ära vastutusvaldkonnad, kõigil oli oma roll.

Administreerimise ja logistika eest hoolitses projekti koordinaator. Kõiki tekkinud küsimusi arutati aga noorte osalejatega, kelle jaoks on projekti kõigis etappides osalemine ja iseseisvumise õppimine väga oluline.

Kuidas praegust solidaarsusprojekti juhitakse?

Projekt Solidarity Coffee-2 alustas 2020. aastal viie uue osalejaga, samas kui esimeses projektis osalenud liikmetest nagu Paulius said mentorid. Endised osalejad said uue grupiga jagada oma kogemustega omandatut ja hoida asjad sujuvalt toimimas. Kui esimene rühm õppis seda, kuidas põhitegevused käivad, töötas teine rühm algava aasta igaks hooajaks välja teema. Näiteks kavandasid nad sõbrapäevaks romantilise õhkkonna ja kaunistasid kõik punaste südametega. Kasutasime rollimängu harjutusi, et harjutada klientidega suhtlemist ja kohvi serveerimist, kuid õige pea said meie uusimad meeskonnaliikmed ise asjaamamistega hakkama, tehes sealhulgas hindamisi ja Youthpassi sertifikaate. Selle aasta plaan hõlmab ka Europassi CV koostamist!

Mida olete nende tegevuste käigus õppinud?

Paulius on nüüd professionaalne barista, kuid ta on töökaaslastelt õppinud ideedele avatud olemise olulisust. Nüüd on tema unistus osta kohvi-ratas, mis toimiks mobiilse kohvikuna, ja arendada oma sotsiaalse ettevõtte ideed tänaval kohvi müües. Ka Ugnė tunneb, et on palju juurde saanud: ta on õppinud uusi oskusi, naudib kohvi valmistamise kunsti ja armastab üritustel inimestega suhelda.

Milliste väljakutsetega olete kokku puutunud?

Kuna kohvikuid on palju, oli oluline muuta meie projekt võimalikult nähtavaks ja atraktiivseks. Kulutasime palju aega sellise kaubamärgi ja logo väljatöötamisele, mida inimesed hõlpsasti ära tunneksid. Kuid suurimaid probleeme on endaga kaasa toonud pandeemia. Pidime veenduma, et meie mobiilsed kohvijaamad oleks ohutud, kaitstes iseennast ja kliente, järgides sotsiaalse distantsi pidamise reegleid. Paulius kommenteeris, et „mõnikord on meil meeskonnas olnud väiksemaid vaidlusi, kuid leppisime kokku, et anname endast parima, et olla täpne, jätkuvalt positiivne ja üksteist toetada.” Sotsiaalmeedia kaudu klientidega ühenduses püsimine on samuti olnud väljakutseid pakkuv ja oluline. Oleme aktiivsed Facebookis, Instagramis ja TikTokis ning katsetame ka videopostitusi.

Mis muutis Solidarity Coffee-2 edukaks?

Selle taga on rõõmsad ja lõbusad noored, kellel on tekkinud oma klientidega eriline side. Meie kohv on populaarne, sest tegu ei ole ainult kohviga! Kui inimesed kuulevad meie linna nime, teavad nad seda kui „Solidaarsuskohvi kodu”. Meil on ustav jälgijaskond ja sageli võtavad kliendid oma sõbrad kaasa meie kohvi proovima.