Noorte ja riigi vaheline dialoog: Noorte Esindajatekoda

Selle areneva projekti kohta lisateabe saamiseks intervjueerisime Andreas Charalambousit (Noorte Esindajatekoja president, 2019–2020), Nicky-Victoria Frantzeskou Ramost (endine Noorte Esindajatekoja president, 2018) ja Christiana Xenofontost ( koordinaatorite komitee liige ja Küprose Noortekogu asepresident A’). Rääkisime ka Marios Epaminondasega, kes esindas Küprose haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsooministeeriumit.

Millal sündis projektiidee?

Meeskond: 2015. aastal mõistsime, et on vaja parandada nende18–25-aastaste noorte võimalusi, kes soovivad parlamendipoliitikas rohkem osaleda. 13–17-aastaste jaoks oli noorteparlament juba loodud, kuid parlamendi liikmeks saamiseks on vanuse alampiir 26. Parema dialoogi edendamiseks noorte ja poliitikakujundajate vahel otsustasime luua struktureeritud dialoogiga Erasmus+ projekti, ühendades organisatsiooni Cyprus Youth DiplomaCY ja Küprose noortenõukogu kombineeritud ekspertteadmised Küprose noortekogu ning haridus-, kultuuri- ja noorsooministeeriumi toel.

Kuidas projekti kavandasite ja ellu viisite?

Meeskond: taotlesime rahastust 2016. aasta aprillis ja viisime läbi esimese parlamendi-simulatsiooni 2016. aasta septembris. Küprose parlament – tuntud kui esindajatekoda – oli mudel, mille kohandasime oma eesmärkidele vastavaks. Näiteks on tegelikul parlamendil neliteist komisjoni, kuid valisime välja vaid viis, mis olid noorte jaoks kõige olulisemad: haridus- ja kultuuriküsimused, välis- ja Euroopa asjad, siseküsimused, töö ja sotsiaalkindlustus ning keskkond. Simulatsiooni oli kaasatud 56 noorte esindajat – sama palju kui on valitud parlamendiliikmeid.

Kuidas noorteparlamendi liikmed valiti või välja valiti ?

Meeskond: Pärast osalemiseks üleskutse avaldamist täitsid noored avaldused, mille vaatasime hoolikalt läbi. Taotlused põhinesid konkreetsetel küsimustel, millega soovisime näha osalejate pühendumust, milliseid komiteesid nad eelistasid, lähtudes oma huvidest ja asjatundlikkusest ning millist panust nad saaksid projekti anda. Moodustasime ajakirjanduse alal kogenud noortest ka pressimeeskonna, et üks selle liige jälgiks iga komisjoni.

Kuidas korraldasite esimesel aastal logistika?

Meeskond: alguses koosnes meie meeskond kõigest neljast inimesest, kes pidid kõigega hakkama saama! Me korraldasime simulatsiooni hotellis, kus kolme päeva jooksul peatusid ka noored delegaadid (meie osalejad olid pärit kogu Küproselt). Iga komisjoni koordineerimiseks ja juhtimiseks määrasime ka viis komisjonide juhti, kes olid oma valdkonna eksperdid. Alates teisest aastast valiti projekti kvaliteedi parandamiseks ka need juhid avatud konkurssi kasutades ja nad võtsid projekti käigus suurema vastutuse oma meeskondade eest.

Mis simulatsiooni ajal tegelikult toimus?

Meeskond: kõigepealt töötasid komisjonid välja oma ettepanekud, seejärel esitasid viimasel päeval tulemused. Esimesel aastal nõudis protsess meie meeskonnalt palju rohkem aega ja energiat. Näiteks pidime viimasele päevale eelneva öö veetma lõppdokumente välja printides. Alates 3. noorteparlamendist oleme oma tõhusust parandanud ja töötame nüüd paberivabalt. Isegi hindamised viiakse läbi veebis. See on suur saavutus ja kajastab meie otsustavust luua kestlikum töökultuur.

Millist mõju olete noortele avaldanud?

Meeskond: Enne meie projekti olid noored küproslased poliitilises süsteemis üsna pettunud ja enamik neist valimistel isegi ei hääletanud. Noorteparlament andis neile stiimuli seisukoha võtmiseks ja osalemiseks. Kuna demokraatia toimimise alane haridus on sageli puudulik, on noored olnud väga motiveeritud meie projekti abil selle kohta rohkem teada saama. Mõju mõõtmiseks saatsime 2018. aastal kõigile oma varasematele osalejatele küsimustiku, küsides nende mõtteid ideaalse kandidaadi kohta ja selle kohta, kas nende suhtumine poliitikasse on muutunud. Selgus, et enamus neist olid nüüd palju motiveeritumad end poliitiliste otsuste langetamise protsessidesse kaasama.

Milliste probleemidega olete kokku puutunud?

Meeskond: nii paljude osalejatega suurel projektil on oma väljakutsed. Alguses oli meie suurim takistus rahastuse leidmine – selle lahendas Euroopa fond. Kuid meie suurim läbimurre toimus 2017. aasta septembris, kui Küprose Vabariigi ministrite nõukogu tunnustas meid, lubades igal aastal noorteparlamenti täielikult sponsoreerida. Meist sai esimene Erasmus + rahastatud projekt, mis sellise au osaliseks sai!
Teiseks takistuseks oli see, et meil oli raske ühe aasta jooksul nii poliitikadokumente avaldada kui ka tõhusat lobitööd teha, mistõttu pikendasime tsüklit kahele aastale. Ministeeriumidelt ja meie noortelt osalejatelt saadud tagasiside põhjal saame öelda, et see täiendav aeg on asju oluliselt parandanud. Valitsusmehhanismid on tavaliselt aeglased ning kõigi sidusrühmadega konsulteerimine ja idee väljatöötamine võib võtta aega. Praegu on pandeemia esitamas uusi väljakutseid, kuid komisjonid on jätkanud oma tööd võrgus.

Mida noored osalemise abil õpivad?

Meeskond: lisaks teoreetilistele teadmistele arendavad nad suhtlemise, loovuse ja meeskonnatöö oskusi. Enamikul osalejatel on ühingutes töötamise taust. Kuid isegi kui neil on isiklikud poliitilised püüdlused, on noorteparlamendi eesmärk rühma loomine, mis töötab kogu ühiskonna hüvanguks. Nende raske töö loob tõeliselt produktiivse ja koostööd tegeva õhkkonna, kuid parlamentaarsetes protsessides osaledes mõistavad nad ka seda, kui keeruline ja nõudlik võib olla poliitika.

Marios Epaminondas: Minu arvates on protsess sama oluline kui tulemus. Inimesed tulevad kokku, et kujundada konkreetseid ettepanekuid, kuid seda tehes arendavad nad oma oskusi ja edendavad liberaalset demokraatiat. Isegi kui ministeerium ei võta vastu ühtegi noorteparlamendi ettepanekut, annavad noored siiski ühiskonda positiivse panuse.

Kas oskate tuua mõned näited noorte esindajate ettepanekutest?

Meeskond: Väliskomisjonile meeldis meie ettepanek pakkuda uutele diplomaatidele koolitust või mentorlust. Samuti on pidev teema olnud mitteformaalse hariduse tunnustamine ja selle väljatöötamisel jätkab üks meie ekspertrühm haridusministeeriumiga koostööd. Kui mõnede teiste meie ideedega tegeldi juba reformide käigus, siis see oli valdkond, kus olime teerajajaks. Samuti oleme püüdnud sidusrühmi veelgi julgustada meie komiteede koosolekutel osalema ning looma sektoriülesel lähenemisviisil ja osalusel põhinevat keskkonda. Nii õnnestus meil saavutada, et igas ministeeriumis on määratud kontaktisik, kes tegeleb meie küsimuste ja prioriteetidega.

Kas teil on soovitusi noortele, kes soovivad sarnast projekti algatada?

Marios Epaminondas: Moodustage rühm – mitteametlik rühmitus või vabaühendus -, sest sarnaselt mõtlevate inimeste meeskonnas olemine annab üksikisikule võimu. Samuti on oluline leida poliitikakujundaja, kes saaks teid nõustada. Võib-olla ei saa te rääkida peaministriga, kuid see kasulik inimene võib olla mõni teine minister, volikogu liige või kohaliku kooli direktor, kellest alustada. Nende asjatundlikkus säästab teie aega ja energiat. Ja pidage meeles, et iga avaliku sektori rahastatav algatus peab olema läbipaistev ja kaasav, nii et mõelge hoolikalt läbi oma projekti eetilised aspektid.