Avastage mustanahaliste ajalugu: Building Strong Communities

Koordinaator ja meeskonnaliige Revelino Pinas rääkis meile oma projektist:

Mis olid projekti Building Strong Communities peamised eesmärgid?

Keskendusime orjanduse mineviku uurimisele, esitlemisele ja selle kajastamisele. Tahtsime koos oma sõpradega inimesed ajas tagasi viia, et panna nad mõtlema sellele, kust nad pärit on, mis võib neile anda parema arusaama sellest, kes nad on ja kuhu nad jõuda tahavad. Usume, et kui noortel on tugev identiteeditunne, on neil lihtsam oma potentsiaali rakendada. Samuti, kui nad õpivad tundma orjanduse kohutavat ajalugu, hindavad nad neid pingutusi, mis on tehtud selleks, et nad saaksid täna vabad olla.

Milliseid tegevusi tegite?

Kuna projekt järgib solidaarsusprojekti vormi, korraldasime Amsterdami linnas kohalikke tegevusi. Külastasime erinevaid kohti ja kutsusime oma rühmadesse eksperte, igal kohtumisel oli umbes 15-20 osalejat. Korraldasime mustanahaliste ajalugu selgitava linnaekskursiooni ja kuulasime lugusid orjandusest. Seejärel külastasime Oosterpargi orjandusmonumenti ja näitust “Orjanduse järeltulijad” muljetavaldavas maailma kultuuridest ülevaadet andvas muuseumis Tropenmuseum. Nn Mustanahaliste arhiivis, kus asub fantastiline mustanahaliste aktivistide ja liikumiste tegevust käsitlevate raamatute kogu, õppisime tundma Hollandi kolonialismi ja selle vastu võitleva Anton de Komi elu.

Kuidas te selles projektis osalema sattusite?

Kõik meeskonnaliikmed tundsid üksteist muusikalisest organisatsioonist Percussionband Eternity, mis asub mitmekesises mitmekultuurilises Bijlmeri piirkonnas, mida nimetatakse ka Amsterdami kaguosaks. Suvistel tänavatel pulseerib elu ja see meelitab ligi paljusid kunstnikke ja räppareid. Mõni peab seda ohtlikuks piirkonnaks, kuid on ka selliseid häid algatusi, nagu meie oma, mis hoiab teismelisi probleemidest eemal. Teismelisena tahtsin trumme mängida, nii et liitusin kohalike muusika-töötubadega. Neliteist aastat hiljem on minust saanud lapsi õpetava rühma üks muusikaline juht. Korraldame etendusi, teatrietendusi, pulmi, sünnipäevapidusid ja nii edasi. Muusika on meie peamine inspiratsiooniallikas: see on vahend eneseväljenduseks, aga ka kasulik viis õpetada lastele keskendumist ja visadust.

Kes olid teie korraldatud üritustel osalejateks?

Meil oli igal üritusel erinev osalejate rühm, kuna tahtsime jõuda võimalikult paljude noorteni. Noorimad osalejad olid umbes 13-aastased, vanimad 28-aastased. Nende perekonnalugu oli sageli väga mitmekesine, olles pärit Surinamist, Curaçaost, Ghanast ja Antillidelt, kuid mõned olid sündinud ja üles kasvanud Hollandis. Isegi need osalejad, kellel polnud orjanduse teemaga mingit isiklikku seost, mõistsid kui valus teema see oli ja tahtsid selle taustast paremini aru saada.

Kuidas te osalejaid tegevuste ajal kaasasite?

Kujundasime esitlused viisil, mis ärataks nende tähelepanu ja paljastaks huvitavat, uut teavet. Selgus ja otsekohesus toimis hästi! Pärast linnaekskursiooni leidsime, et inimesed näitasid üles suuremat huvi ja asusid selle teema üle sügavamatesse aruteludesse. Kõigi osalejate jaoks oli liigutav kogemus näha linna uut mõõdet, kõndides mööda tänavaid ja nähes tavapärasest linnakeskkonnast kaugemale. Ekskursiooni käigus avastasid nad, et kogu Amsterdami linnal on olulised seosed orjandusega ja selle hooned säilitavad neid mälestusi siiani.

Mis olid teie meeskonna peamised õnnestumised?

Oluline oli emotsionaalse sideme loomine minevikuga. Näiteks orjamonumendi juures tundsime nende inimeste kurbust, kes olid orjastatud – ka pärast kõiki neid aastaid. Seda lugu kannan siiani endaga kaasas. Mõistsime ka seda, kui oluline on noori viia kohtadesse, kus asjad tegelikult juhtusid, mitte ainult Snapchatis või Instagramis pilte vahetada. Kui leida teistsugune viis nende kaasamiseks, kasutades jutuvestmist ja tegelikust elust pärit kogemusi, võib ajalugu muutuda elavaks. Rühmana oleme tegevuste läbiviimisega palju õppinud, eriti eesmärkide seadmise, planeerimise ja tegevuste elluviimise parimate viiside kohta.

Kuidas te ekskursioone korraldasite?

Untold’i tegevdirektor ja Percussionband Eternity sekretär Otmar Watson juhendas meid administratiivsetes aspektides ja eelarve haldamises. Kõik ülejäänu tegime ise. Pärast projektitaotluse heaks kiitmist jagasime omavahel rollid, arutasime läbi iga ülesande ja asusime seda ellu viima. Minu ülesandeks oli sündmuste koordineerimine, asjakohaste inimestega ühenduse võtmine ja sotsiaalmeedia haldamine. Iga kord, kui me välja läksime, hindasid osalejad väga meie pingutusi, isegi grupile võileibade valmistamist. Mu kolleegid planeerisid logistika, määrasid kohtumise aja ja koha, marsruudi, millise bussiga sõita ja nii edasi, samal ajal kui teine meeskonnaliige broneeris ekskursioonide jaoks esinejad ja giidid.

Kuidas te üritusi propageerisite?

Meie strateegia hõlmas ka isiklike kontaktide, bändi Facebooki lehe ja Instagrami profiili kasutamist.

Kas projektiaasta jooksul oli vaja ka raskusi ületada?

Isiklikul tasandil oli projekti korraldamine tõeline väljakutse, sest meil oli vaja tõesti kõige eest hoolitseda! Grupi tasandil on suurim takistus olnud pandeemia, kuna pidime 2020. aasta kevadise lukusoleku ajal tegevused lõpetama ja osa oma plaanidest edasi lükkama.

Kas teil on ettepanekuid teistele, kes soovivad projekti algatada?

Esiteks on hea mõte täpselt otsustada, milliseid vanuserühmi soovite inspireerida: kas nendeks on lapsed, noorukid või noored täiskasvanud. Siis saate mõelda, kuidas sõnumit edastada! Tõhus õpetamine tugineb oskusele noortega hästi suhelda. Ma tean, kui palju teismelised (ja isegi vanemad inimesed) õppimisega hädas on, kuid kui paneme kõigesse, mida teeme, oma südame, kannatlikkuse ja empaatia, saame noori innustada ja luua parema homse.