Kas oli mingeid takistusi?
Muidugi! Näiteks polnud kohalike partnerite leidmine kuigi lihtne. Mõnes linnas on koolides poliitikat käsitlevate ürituste korraldamise suhtes rangemad reeglid, isegi kui tegu on neutraalsete üritustega. Lõpuks otsustasime oma tegevuse kolida teistesse linnadesse. Veel üks probleem tekkis suvel, kui plaanisime näitlikult läbi viia Euroopa Parlamendi valimised. Enam kui 800 liikmega Euroopa Parlamendi simuleerimiseks võtsime eesmärgiks võõrustada suurt osalejate gruppi, kuid enamik noori olid puhkusel. Meie kohalikud partnerid, õpetajad ja ühenduse vabatahtlikud aitasid meil teavet levitada. Meil oli nimekiri ka varasematel üritustel osalejate kontaktandmetega, mis aitas meil saavutada eesmärgi – umbes 40 osalejat!
Kuidas te noori tegevusse kaasasite?
See sõltus rühmast: meil oli tegevusi noortega, kes olid hästi kursis Euroopa tasandil toimuva ja eriti valimistega. Muudes tegevustes pidime alustama põhitõdedest, tutvustades Euroopa Liitu ja selle peamisi institutsioone. Pealegi ei olnud mõned noored harjunud arvamust avaldama, nii et alustasime igat tegevust mängude ja aktiivsust loovate tegevustega, et jää sulama hakkaks. See muutis neid vabamaks ja aitas meil hinnata nende teadmiste taset aruteluteema valdkonnas. Esiteks selgitasime välja, millised arendusprojektid osalejate piirkonnas toimumas on ning selgitasime, kuidas Euroopa Liit neis osales, eelkõige neid rahastades. Kui noored hakkasid end rääkides juba mugavamini tundma, saime suunata vestluse valimiste teemale.
Miks otsustasite oma projektis keskenduda Bacău maakonna noortele?
Kuna ADA on selles maakonnas tegutsenud alates 2012. aastast, on meil mitme projekti kaudu koostöökogemus kohalike vabaühenduste, koolide ja noortega. Märkasime, et noored, eriti 16–24-aastased, ei ole teadlikud osalusdemokraatia olulisusest ja enda rollist kodanikena. Seetõttu keskendusime kogu 2019. aasta jooksul nende jaoks osalusdemokraatia edendamisele. Maakonna peamisest linnast kaugemal võib noortel olla keeruline noortele pakutavatest võimalustest osa saada. Niisiis, otsustasime neid hoopis külastada! Valisime oma tegevuseks kaheksa linna ja korraldasime üritused kohalikes keskkoolides või kohalike partnerite kontorites, kuhu kõik said hõlpsasti tulla.
Mis olid projekti korraldamise peamised etapid?
Pärast kohaliku kogukonna vajaduste ja oluliseks peetavate probleemide väljaselgitamist moodustasime meeskonna ja taotlesime rahastust. Tänu taotlusvormile, millel on üksikasjalikud küsimused projekti kõigi aspektide kohta, saime selgelt aru, mida tahtsime saavutada, kui paljude inimesteni jõuda, kui palju ajakirju välja anda ja nii edasi. Et plaan toimiks, on oluline need sihid paika panna ja eesmärgid kindlaks määrata. Tegime kindlaks oma partnerid, lõime logo, arutasime ajakava ja korraldasime oma partneritega logistikat. Tegevustele järgnes alati tagasisidestamine nii osalejate kui ka partneritega, et hinnata meie tulemuslikkust.
Kuidas te tagasisidet kasutasite?
Näiteks Euroopa Parlamendi simulatsioonides võtsime rühmaga analüüsimiseks kaasa mõnede seaduste originaalversioonid, kuid enamik osalejaid polnud sellise ametliku keelega harjunud. Teist korda seda tegevust tehes tegin seadusest oma sõnadega kokkuvõtte. Nii oli see palju tõhusam! Saime teada, et ka keskkond loeb – klassiruumid olid liiga ametlikud, seega eelistasime saale, mida tavaliseks koolitegevuseks ei kasutata. Hea ilma korral läksime õue, nii et üliõpilased ei pidanud meid õppejõududeks, vaid pigem kolleegideks.
Kas on ka jätkutegevusi?
Alates pandeemiast oleme keskendunud oma Facebooki lehe ja veebisaidi sisu arendamisele ning 2020. aasta detsembris ilmub ajakirja uus number, milles kajastatakse koroonaviiruse mõju noorte osalusele.