Noorte võimestamine poliitika kujundamisel: CareLeaving Dialog

Projekti koordinaator Maximilian Ullrich rääkis meile sellest mõjusast projektist:

Millele viitab projekti pealkiri CareLeaving Dialog?

Euroopas on noorte keskmine vanus, kui nad enda perekonna juurest kodust välja kolivad, 25–26 aastat. Kuid paljud hoolekandeasutuses üles kasvavad lapsed jäävad üksi alates 18. eluaastast. Kuna enamikul neist noortest pole kellegi tuge, on neil suurem oht jääda kodutuks ning sattuda rahaliste probleemide, kodutuse, narkomaania ja kuritegevuse ohvriks. Niisiis soovisime oma projektiga parandada hoolekandeasutusest lahkumise protsessi ja suunata oma jõupingutused noorte ja valitsuse vaheliste vestluste algatamisele.

Millised organisatsioonid te sellesse ambitsioonikasse kavasse kaasasite?

FICE Austria (Rahvusvaheline Hariduslike Kogukondade Föderatsioon) on FICE International’i – rahvusvaheline enam kui 35 riigi laste- ja noorte hoolekande alal tegutsevate organisatsioonide ja spetsialistide võrgustik – Austra riiklik haru. Niisiis oli lihtne luua partnerlussuhteid selliste ühendustega nagu Austria hoolekandeasutuses elavate laste katusorganisatsioon ja Austria noortekogu. Olles juba juhtinud mitmeid Euroopa Liidu rahastatud programme, mis keskenduvad hoolekandeasutusest lahkujatele, oli meil kasulikke kontakte ja koostöösuhteid ka teiste partneritega.

Kas saaksite meile nende partnerite kohta rohkem rääkida?

SOS CVI-ga viisime läbi projekti, mille eesmärk oli koolitada hoolekandeasutuste töötajaid võtma kasutusele noorte hoolekandeasutusest lahkujate puhul lapse õigustel põhinevat lähenemisviisi ja tugevdada nende tugivõrgustikke. Volkshilfe, Diakonie, Caritas, International ja SOS-lastekülade Austria filiaal ühinesid meie riikliku sidusrühmade koguga ja platvormiga Youth Welfare 18+.

Kellele olid teie projektitegevused suunatud?

Kõigepealt korraldasime kolm töötuba (kaasates igas rühmas 15–30 noort), mis toimusid kolmes erinevas kohas, et hoolekandeasutusest lahkujad kõigist Austria üheksast maakonnast saaksid neis osaleda. Mõned neist noortest elasid juba iseseisvalt, samas kui nooremaid osalejaid, kes elasid endiselt hoolekandeasutustes, saatsid töötubades nende hooldajad.

Mis töötubade ajal toimus?

Iga töötuba kestis kolm päeva, kõik need olid ülimalt kaasahaaravad ja interaktiivsed! Meil olid professionaalsed töötubade juhendajad, kes korraldasid sessioone ja edastasid seejärel meie tulemused kohalikele omavalitsustele. Iga töötuba algas jäämurdmisharjutustega, enne kui asuti kuulama meie osalejate isiklikke kogemusi ja saadi neilt ideid süsteemi arendamiseks. Läbi arutelude ja rühmatöö aitasid nad meil välja selgitada suurimad väljakutsed igas maakonnas. Järgmisena esitasime soovitusi parendusteks ja korraldasime maakonnatasandi poliitilise dialoogi kohtumisi, kus hoolekandeasutusest lahkujad, hooldustöötajad ja kohalikud poliitikud said neid arutada.

Ja pärast seda?

Korraldasime veel ühe seminari Viinis, et koondada kõik maakonna tasandi töötubade ja poliitiliste dialoogide tulemused. Selle teabe põhjal koostasid meie noored üheksa üldist poliitikasoovitust, mida kogu Austrias tutvustada. Noored kujundasid fotodega kunstinäituse, et illustreerida oma isiklikke vaateid hoolekandeasutusest lahkumise olukordadele. See näitus avati lõpukonverentsil.

Mis oli selle lõpu-ürituse eesmärk?

Suur konverents toimus Viinis Euroopa Liidu majas. Kutsusime sellel osalema valitsuse ja maavalitsuste, linnavolikogude, parlamendiliikmete, erinevate sidusrühmade ja otsustajate esindajaid, kes tegelevad Austrias hoolekandeasutusest lahkumise teemaga. Pärast üheksa soovituse esitamist ja näituse avamist korraldasime ümarlaua, kus noored jagasid oma muresid ja arutasid otsustajatega võimalikke lahendusi.

Milliseid soove nad väljendasid?

Üks peamisi kõnealuseid punkte oli hoolekande ja rahalise toetuse pikendamine kuni 25. eluaastani. Kuid nad tõstatasid ka hoolekadeasutustest lahkujate parema hariduse ja karjääri toetamise küsimuse ning suurema toetuse majutuse leidmisel ja iseseisva elu alustamisega kaasnevate igapäevaste probleemide lahendamisel alates ravikindlustusest kuni elektriarveteni.

Kuidas julgustasite noori töötubades osalema ja poliitikutega dialoogi pidama?

Juhendajatel oli palju ideid, kuidas meie noori osalejaid rääkima panna. Sageli oli neil keeruline jagada oma intiimseid lugusid hoolekandeasutusest lahkumise kohta, kuid meie juhendajad ja hoolekandeteenuse pakkujad hoolitsesid selle eest, et nad tunneksid end turvaliselt ja mugavalt. Kuna paljudel neist olid sarnased kogemused, said nad üksteiselt tuge ammutada. See oli nende jaoks tähtis hetk kui nad said rääkida oma loo – mõnel juhul esimest korda kogu oma elu jooksul! – ja jagada oma vaatenurki poliitikutega.

Mida te projektist õppisite?

Saime teada, et hoolekandeasutusest lahkumise protsessi edukus sõltub tegelikult vabaühenduste ja üksikute hooldajate vabatahtlikust panusest ja pühendumusest. Noored tegid järelduse, et see ei tohiks nii olla: valitsus peab tegema rohkem. Samuti nägime, et hoolekandeasutusest lahkumiseks peaks tegema rohkem ettevalmistusi. Töötubades osalenud 150 noorele pakkus projekt võimalust arendada oma avaliku esinemise oskusi ja andis enesekindlust kaaluda enda karjääri edendamise eesmärgil õppimist või koolituse läbimist. Loodame, et mõned saavad inspiratsiooni ka poliitiliselt aktiivseks muutumiseks ja kasutavad oma kogemusi, et parandada nende inimeste elu, kes elavad hoolekandeasutustes.

Millise tulemuse üle kõige suuremat uhkust tunnete?

Pärast projekti CareLeaving Dialog asutasid mõned projekti raames noorte ekspertrühma moodustanud noored oma ühingu – Austrian Care Leaver Association. Mulle avaldab see nende saavutus suurt muljet – kuigi nad mõnikord küsivad meilt nõu, juhivad nad seda ise. Samuti jätkavad nad oma sotsiaalmeedia kanalite kaudu eestkostetööd ja on loomas oma veebisaiti. Mul on hea meel öelda, et nende töö tasub end ära: nad saavad kutseid konverentsidele ja meediaüritustele ning saavad tuntuks kogu Austrias.

Mis oli suurim väljakutse?

Kuna paljude noorte jaoks on käimas üleminekuperiood – kooli lõpetamine, töö saamine, teise linna kolimine – oli neil raske kogu projekti vältel projektiga seotuna püsida. Kuid tänu meie laiale sidusrühmade võrgustikule suutsime kaasa haarata mitmeid tõeliselt pühendunud noori, kes läbisid kogu programmi ja said ühingu asutajaliikmeteks. Meeskonna tasandil leidsime, et projekti algus oli eriti karm. Koos kahe kolleegiga paluti mul töötada korraga mitme projektiga ja minust sai projekti CareLeaving Dialog koordinaator üsna hilja – pärast seda, kui see oli kestnud juba kolm kuud. Mul oli vaja läbi töötada kõik põhjaliku projektitaotluse üksikasjad ja teha palju tööd, et kinni pidada kõikidest tähtaegadest. Õnneks andis meile suuna kätte hästi kirjutatud projektikava.

Kas teil on teistele soovitusi projekti korraldamise kohta?

See oli esimene Erasmus + projekt, mida koordineerisin, nii et see oli suurepärane võimalus end selle programmiga kurssi viia. Sain teada, et Erasmus + projektid on väga bürokraatlikud, kuid selge ülesehitus on suureks abiks. Samuti soovitaksin eelnevalt läbi mõelda kulud ja võimalikud kaasrahastamisvõimalused. Kuna üks meie peamistest rahastajatest loobus rahastamisest protsessi käigus, oli meil siis, kui projekt juba käimas oli, palju lisatööd ning olime surve all, et vajalik raha kokku saada.

Kas teil on olnud järeltegevusi?

Jah, mitmeid! Projekt CareLeaving Dialog oli selgelt soodne pinnas sünergia loomiseks. Üks meie olulisemaid saavutusi on ühingu Austria Care Leaver Association asutamine. Lisaks võtavad meie jätkusuutlikkuse tegevuskava ja poliitikasoovitused kokku meie parimad tavad. Pärast meie 1. aprillil 2019 toimunud projekti lõpukonverentsi korraldasime ja võõrustasime rahvusvahelisel hoolekandepäeval (21. veebruaril 2020) Austria hoolekandeasutustest lahkumise konverentsi koostöös 19 asjaosalisega. Sellest on saanud igal aastal korraldatav üritus, mis julgustab tihedamat suhtlust hoolekandeteenuste pakkujate, valitsuse esindajate ja noorte vahel. Lisaks on SOS CVI loonud digitaalse vahetusplatvormi, kus noortele osutavad mentorlust teised hoolekandeasutusest lahkujad, hoolekandeasutuste töötajad ja ettevõtlussektoris töötavad inimesed, aidates neid tööle kandideerimise ja töövestluste alaste nõuannetega, elulookirjelduse koostamisel jne. See platvorm, mida jätkuvalt haldab organisatsioon Austrian Care Leaver Association, mis ühendab noori, hooldajaid ja ärispetsialiste, on projekti teine ​​suur pärand.